Interflora konto
Unustasid oma salasõna?
või kasuta muid võimalusi
Pole veel kontot?

Interflora kontoga ei unusta sa kunagi lillede või kingituste saatmist. Tellimuste vormistamine läheb kiiremini ning saad soodustusi.

Kuidas toataimede eest hoolitseda?

Lopsakad ja hästi hooldatud toalilled on iga taimesõbra unistus. Valgus ja kastmine on võtmeküsimus. Lisaks tulevad mängu väetamine ning õigeaegne mulla vahetamine.
Vaata toataimede valikut Botanicumi lehelt.

Toataimede kastmine ja õige temperatuuri valimine

Lopsakad ja elujõulised toataimed pakuvad silmailu, ehivad ruumi ja puhastavad õhku. Vastu soovivad nad õiget kastmist, toatemperatuuri ja õhuniiskust.

Vesi on taimedele eluliselt vajalik, ilma veeta nad hukkuvad. Teine tera on aga kaktuste ja sukulentidega, kes võivad olla veeta koguni mõne kuu ja hävivad hoopis üle kastes!

Seega jälgi kastmise osas taimehooldusjuhiseid sildilt, nt kas kasta tuleb korrapäraselt või harva. Esimesel juhul kasta mõõdukalt, nii et muld on kogu potis ühtlaselt niiske, teisel juhul vaid nii, et mullapall on vaevu niiske.

Kui palju ja tihti on vaja kasta, ei sõltu alati vaid taimest, vaid ka potist, mullasegust, temperatuurist ja õhuniiskusest. Näiteks eeldab savipott sagedasemat kastmist kui plastikpott

Telli pildil olev taim: minikaktus.

Lihtne näpuotsareegel: pista sõrm mulda, kui muld jääb sõrme külge, on see veel niiske ja taime kastmisega võib oodata. Ka mulla pealmise kihi järgi saab aru, kas taim vajab vett. Kui pind on niiske, siis pole vaja kasta. Kui muld poti äärtest lahti lööb, siis on kindlasti lille jaoks liiga kuiv.

Ülekastmise tõttu võib toataim närtsida, lehed ja varred mädanema hakata, kasv pidurduda ja mullal sammal vohama hakata. Vähese kastmise tõttu võib taim longu vajuda, lehed maha visata, õied kiirelt pudeneda.

Kastmiseks kasuta alati leiget vett. Kraanivesi on sobiv, aga kui vesi on liiga lubjane, tasub eelistada vihmavett või maha jahtunud keedetud vett. Hapulembesed taimed nagu asalead, vajavad kindlasti pehmet vett.

Kasta on hea peenikese tilaga kastekannuga, mille saab kenasti lehtede vahele pista, vett voolab korraga vähem, veevool on nõrgem ega uhu mulda laiali.

NB! Jälgi kindlasti, et vett ei jääks lehtedele, mis võivad saada kuuma ilmaga kahjustuse, aga ka madalate taimede puhul mädaniku, nt säntpoolia.

Kas kasta pealt, alt või lehtede keskelt?

Pealt kastmine on sobiv enamikele taimedele. Väikese potiga, karvaste lehtedega taimi ja alpikanne tuleb kasta aga alustaldrikult. Bromeelialiste sugukonna taimi kasta lehekodariku keskelt, mitte lehtede alt. Orhideed aseta potiga 10 minutiks leigesse vette ja lase pisut kraanikausis tilkuda, enne alusele asetamist.

Pärast kastmist jälgi, et alusele ei jää vett. Ülejääk vala kindlasti ära, sest see on kõige sagedasem taimede hukkumise põhjus. Reegel ei kehti, kui potialusel on kruusa või kivikesi, mis potipõhja veest kõrgemal hoiavad.

Korrapäraselt ja harva kastmist vajavaid taimi jooda veega uuesti, kui mullapind on 1-3 cm sügavuselt läbi kuivanud.

Telli pildil olev taim: Kuuking.

Osa taimi vajab ka pritsiga piserdamist, seda moodust võid kasutada ka taimede läbikuivamise juhul lehtede turgutuseks.

Taimed, mille muld on täielikult läbi kuivanud, tuleb koos potiga vette pista ja hoida seal seni, kuni õhumulle enam ei tule. Samuti tuleb talitada ka longus lehtedega toataimedega, aga enne veendu, et muld on kuiv.

Millist temperatuuri ja õhuniiskust taim vajab?

Toataimedele sobiva niiskuse ja temperatuuri loomiseks on vaja teada nende loomulikku kasvukeskkonda. Nii saab päritolu järgi jagada taimi subtroopiliseks ja troopiliseks. Nende puhul tuleb jälgida temperatuurierisusi talvel ja suvel.

Lähis- ehk subtroopika taimed vii suvel õue, talvel hoia neid jahedas, vaid 5° kuni 10° kraadises, aga valgusküllase ruumis.

Selliseid kasvutingimusi vajavad: fatsia, helksiine, kalanhoe, luuderohi, noliina, pelargoon, rohtliilia; enamik kaktusi ja sukulente, tsitruselised (apelsini-, sidruni- ja mandariinipuu), osa sõnajalgu (nt adiantum ja äärisjalg), palmidest karus-, datli- ja kääbuspalm.

Toas, kus sooja on pidevalt üle 15°, õhk kuiv ja talvekuudel loomulikku valgust vaid 6–7 tundi ööpäevas, venivad subtroopika taimed välja ning haigestuvad kergesti.

Üllatuslikult vajavad paari soojakraadi talvel: alpikann, asalea, aukuuba, fuksia, kameelia, kannatuslill, loorberipuu, oleander.

Troopikataimed jagunevad kahte suurde rühma, millest esimesed on väga niiske õhu lembesed ja talvel vajavad vähemalt 18° sooja. Nende jaoks varu kindlasti veeprits ja piserda toas sagedasti. Eelista alati pehmet vett karedale, nt vihmavett, või keeda ja jahuta kraanivett enne piserdamist. Troopikataimede puhul hoidu tuuletõmbest ja temperatuuri kõikumisest.
Siia alla käivad paljud bromeeliad, flamingolilled, tiigerlehik, osa orhideedest, selaginellid jt.

Teise rühma troopikataimed kasvavad hästi aastaringi ka meie tubastes tingimustes, 18-20 kraadi on neile täiesti piisav ja erinõudmised neil puuduvad.
Siit leiad taimed nagu: nõelköis, kummipuu, filodendronid, säntpoolia, havisabad, diifenbahhia, draakonipuu, tiigerlehik, maranta, tõlvpuu, osa bromeelialisi (gusmaania, ekmea); osa sõnajalgu (nefroleep, sarvsõnajalg), osa palme (nt kentiapalm).

Ülejäänud taimede puhul arvesta, et kui soojust on liiga vähe, siis kasv aeglustub või lakkab, kui liiga palju, siis taim venib välja, eriti kui valgust napib.Taimed taluvad jahedamat õhku talvel paremini, kui kastmist vähendada. Kõrget temperatuuri taluvad toalilled rohkem siis, kui niiskust on rohkem ja ka õhuvahetus piisav. See ei kehti sukulentidele ja kaktustele.

Siiski eelistab enamik taimi ühtlast õhusoojust, halvasti mõjuvad tuuletõmbus ja radikate öine väljalülitamine. Oluline on jälgida, et väga külmal talvel toalilled pakase käest pureda ei saaks. Nii võib nad aknalaualt ära tõsta või jätta kardinad ette tõmbamata.

Lihtne reegel õhutemperatuuri valikul

sooja kasvukohta armastav taim
vajab kindlasti üle 18° C soojust;
sooja kuni jahedat kasvukohta eelistav taim
15-25° C või jahedama temperatuuriga paika,
jahedat paika vajav taim
alla 15° C soojusega kohta.

Kuiva õhku taluvad taimed:
adenium, ohteline aaloe, ekmea, rohketäpiline kübarkaktus, piimalill, kuld-viigikaktus, tillandsia, kalanhoe jt.

Sooja ja niiske ruumi taimed:
käänd-safrantähk, tiigerlehik, kirjulehine ebakrooton, lõikhein, valgeroodne maranta, pitsleht, stromante jt.

Telli pildil olev taim: piimalill.

 

Tutvu meie toataimede valikuga Botanicumi lehel, kust leiad kaunilt õitsevaid kui ka lopsakaid rohelisi taimi nii koju kui kontorisse:

Vaata veel tooteid